Andeks, kas siin on debiile … ?

“Andeks, kas siin on debiile … ?”

Dugin: “Debiil saab öeldust aru, aga ei taipa selle mõtet, vaid lähtub üksnes formaalloogilistest konstruktsioonidest, olles väljaspool semantilist mõisteruumi.”
Illustreerimaks toon näite elust enesest:
Ujulas on mõnikord kasulik teada kellaaega, kuna ma ilma prillideta eriti kaugele ei näe, siis küsin – nt.: “Kas te kella näete?”.
Loomulikult ei huvita mind, kas ta näeb kella, kui sellist, küsimuse alltekst eeldab vastusena kellaega.
On juhtunud aga ka nii, et saan vastuseks: “Näen küll!”, mis ju iseenesest täiesti korrektne on, küll aga näitab, et küsitav [kui ta ei tee nalja], ei taipa küsimuse mõtet. See ongi debiil!