Sigudiku praad kiiviga ahjus

Seapraad, 24h laagerdunud sool, pipar, tüümian, küüslauguhelbed … tagaplaanil minu kõht.

Siga ise on mingi Hispaania siga huvitava struktuuriga liha, tundub et mingil erilisel viisil kasvatatud … 
 … aga, jah, te silm ei peta, tõepoolest kiivi, kuula tema headest omadustest siit
https://arhiiv.err.ee/…/kuula-randajat-kuula-randajat-maail…

Ahi ootab, süte keskel telliskivi.

Praad ahjus, ahi kinni …

Nonii, ujumas käidud, kõht koletühi

 

Ka selle asjale on loodus seadnud raja … natuke õpetlikku juttu!




Karulauk ja keefir …

… karulaugukeefir – väga hea pohmelli- ja muidujook napsivenna tervise hüveks

karulauk

Kookosrasv, tilli-karulaugu-küüslauguvõi, keefir

Juhtus sedaviisi, et hakkasin just turult ära tulema … üks vanamammi seisis seal mingite imelike pujustega, õnneks kiri juures “Karulauk”, ei teadnud sellest suurt midagi arvata  … mõtlesin, et ostan ühe kimbu, teen mutikesele rõõmu.

Karulauk ja keefir ootamas saumikserdamist * ->

Kodus hakkasin vaatama ja mida ma näen:

karulaugukeefir

Karulaugukeefir kohe peale saumikserdamist

Panin siis Helluse keefiri sisse ja saumikserdasin *, tulemus: Karulaugukeefir —>

Võib lisada veel:

  • õun/pirn
  • redis
  • till
  •  … jm igasugu asju

—–
* – Kui palju keefiri ja kuipalju karulauku panna, peab ise proovima
… päris tugeva maitse annab, lehm ütleks: “Ristiku ja küüslaugu segu!”
** – Pildilt võib jääda mulje, et kogu tegevus toimus arvuti, klaveri ja monitoride läheduses … niiloll ma siiski ei olnud … ja kellelgi ei soovita




Taimetoitlus tekitab viljatust

taimetoitlusNoored naised sööge liha, siis sünnitate terveid lapsi … taimetoitlus teeb teile karuteene:
Taimetoitlus alles pärast lapsi




Enamik inimesi ei tea sitast sittagi!

… originaalis “Most people just don’t know a shit about shit!” Ehk, nagu üks mu sõbranna nentis: “Sitata ei saa sittagi!” Selleks, et inimesed ei kohtleks oma sitta, kui sitta, ehtitati šveitsis kunstlik seedekulgla, “Cloaca” kaal 7 tonni  😯

Uus suhtumine Sitasse!

Neile, keda huvitab asjast rohkem teada saadaKuidas meie kõht ja kõik, mis seal sees on tekkis ja arenes, erinevad seedesüsteemid




Napsivenna tevisesodi

Nagu juba korduvalt täheldatud on napsivenna elu tervistkahjustav ja ohtuderikas, sestap tuleb igati hoolitseda oma soolestiku sisefloora ja -fauna heaolu eest.

Selles videos, mis muide on jänklikult sõnaohter, on näidatud, kuidas saada koduste vahenditega just sinule, armas kaasnapsivend, sobivat tervisesodi.

Selle valmistamiseks vali moment, kus sa oled enamvähem kaine, pane sodi hapnema ja järgmisest tsüklist väjudes on asi valma.

On ikka eriti hea pohmakast taastumise rohi, sest nagu vanarahvas tabavalt öelnud: “Sa oled see, kes sinu jämesooles elavad!”

Umbes 12 minuti peal on koht, kus ta paneb sinna mingit probiootilist pulbrit … kui keegi teab misasi see on ja kust seda saada, kui tead, pane kommentaar icon cool Napsivenna tervisesalat




Napsivenna vitamiinipomm

Selline vitamiinipomm, sellisel kujul on hommikul väga hea. Oluline on, et sa ise hakiksid ja hästi peeneks – see aitab ärgata ja nõuab tähelepanu, see aga omakorda juhib mõtted pohmakast eemale.
Vitamiinide ja valkude kasulikkusest pole mõtet korrutadagi.*hommikupomm2

Sees on:

  • Kurk
  • Tomat
  • Punane paprika
  • Õun
  • Valge paprika
  • Sibul roh, valge
  • Ploom
  • Viinamari
  • Kiivi
  • Muna
  • Juust
  • Kana

Peal on õlid:

  • Grillitud seesamiseenete
  • Kreekapähkli
  • Oliiv
  • Valikuliselt muud sodi
    – Pisuke sorts riisiäädikat
    – Teryaki kaste

Maitseks:

  • Pipar
  • Vürts
  • Kurkum
  • Kaneel
  • Sool

Veel üks hea omadus on sellel toidul:
… nimelt juhtub, ka kõige kõvema napsivennaga vahel, et peab napsitamises pausi … harva küll aga ikkagi ja siis hakkavad kimbutama igasugu hädad, mentaalsed- ja seedehäired
Vähemalt seedehäirete osas aitab kirjeldatud salat imehästi

————-
* koostisosi võib varieerida




Ei Coca Cola ‘le

Coca Cola pole napsivenna jook




Napsivend, sitikate söömine päästab MAAILMA

Sitikad söömiskeSitikate söömine, laiemalt tuntud, kui “entümofaagia”  tundub meie kultuuriruumis küll veidi ekastreemne, on aga tegelikult maalimas laialt levinud.

Dokumenteeritult on 1900 söödavat sitikaliiki ja mõnda neist kasvatatakse ‘farmides’ nagu sigu või lambaid.
Tegu on maailma toiduvarude jätkusuutliku laiendamisega, sest inimsugu katab emakest Gaiat, nagu hallitus ja, kui midagi ei juhtu, siis varsti on sellel hallitusel peenike pihus ning hädast aitamas on sõber sitikas, sest neis on:

  • kõvasti valke ja kuidaineid
  • palju tervislikke rasvu (mõnedes liikides on omega-3 rasvu samapalju, kui kalades)
  • hirmpalju mineraal- ja muid häid aineid – kaltsium, raud, B vitamiin, seleen, tsink …

Mõned söödavat sorti sitikad




Napsivenna toit ja ajubiokeemia

Türosiin

Türosiin

On nimelt teada, et inimese energiataset aitavad kontrollida kaks aminohapet,
millisteks on türosiin ja trüptofaan.
Just needsamad aminohapped määravad paljuski ära, kuidas me end peale sööki tunneme, küsimus on ainult selles, milline aminohape läbib vere ja ajuvahelise barjääri esimesena.

Kui türosiin jõuab ajju enne trüptofaani, siis vitamiinide B-3, B-5, B-6 ja C ning mineraalide tsink,raud ja vask abil sünteesitakse ärkvelolekuhormoone adrenaliini, noradrenaliini (neid kahte nimetatakse katehoolamiinideks ja nende abil saab võimalikuks keharasvade kasutamine energeetiliseks otstarbeks) ja dopamiini, mis põhjustavad energiataseme tõusu ja aitavad võidelda stressiga (oled stressis, siis söö valku, mitte süsivesikuid!) ning selle tulemusena me tunneme end tegusana.

Trüpofaan

Trüptofaani molekulaartruktuure

Kui võidab trüptofaan, siis vitamiinide B-3 ja B-6 abil sünteesitakse “mõnuhormoon” serotoniini, mis on lõdvestava ja isegi valuvaigistava toimega ning aitab vältida depressiooni.
Serotoniin on muide omakorda eelastmeks une ja ärkveloleku rütmi kontrollivale hormoon melatoniinile.

Kuidas oleks võimalik mõjutada türosiini/trüptofaani võidujooksu?

Valgurikkad toidud (liha, kala, munad) sisaldavad palju türosiini ja vähem trüptofaani, viimane on aga suures ülekaalus rohke tärklise- ja vähese valgusisaldusega toiduainetes (kõik teraviljatooted!), millele lisandub veel insuliini abistav toime trüptofaani pääsemiseks ajju.

Seega on energiataseme reguleerimise võtmeks tähelepanu pööramine eelkõige toidukorra valkude ja süsivesikute sisaldusele.

Kuigi inimesed on peale öist puhkust päeva esimesel poolel energilisemad kui päeva teisel poolel, ei tasu endale  pidureid rohke süsivesikute tarbimisega peale tõmmata:
parim on valgu- ja rasvarikas ning süsivesikuvaene hommikusöök, mis kindlustab aju varustatuse türosiini ja tema abilistega ja annab meile pikaajalist ühtlast energiat.

See soovitus läheb muidugi vastuollu üldise arusaamisega, et hommikul võime endale lubada ja vajame palju süsivesikuid.

Võime lubada küll, kuid kas vajame?

Artikkel Fred Antson, lühendanud Sakunne Svensson
Täispikkuses artikkel:




Kasulik süüa

Kurkum

Kurkum, kasulik söök

Napsivend peab sööma igasugu kasulikke asju, et vormis püsida, üks neist on ‘Kurkum’, ka ‘India safran’, ‘Kollajuur’

Milleks hea

  • Immuunsüsteem
  • Seedeelundkond
  • Kondid, liigesed jm kõvad asjad Napsivenna sees ja küljes
  • Kolesterool
  • Veri ja maks
Viited