Mart Saar

Vanaema õppis Peterburi konservatooriumis kontsertpianistiks,kuid mingil ajal tekkis sõrmeliigeste põletik ja hüvasti pianistikarjäär – mängida ikka sai kuid mitte kontserdi tasemel.

Mõõdunusd sajandi 20’ndate algul oli ta Hart Saare perekonnas Hüpassaarel koduõpetaja.

Kui Mart sepitses järjekordset lugu, ei viitsinud seda ise mängida, vaid kutsus vanaema: “Preili, Luther, palun mängige sed või toda kohta!” … ja nii tundide kaupa. Vanaema rääkis, et oli  teinekord surmani tüdinud.

Vabamad ajad olid suviti, kui Mardil käisid külas Tartu tudengid – nemad lugesid endnile suureks auks, kui said kuulsa helilooja teoste loomisel osalised olla.