Hiina lood

Napsivenna ekstreemses elus mängigu tähtsat rolli õige hoiak.
Selles osas jagab meile väärtuslikke näpunäiteid iidne Hiina meditsiinitarkus.
See jaotus siin ongi mõeldud selleks, et iidseid teadmisi aluseks võttes kaua ja tervislikult napsitada.

Siin on iidne Hiina meditsiinifilosoofia:

http://en.wikipedia.org/wiki/Traditional_Chinese_medicine

Napsivenna ihu tähsad punktid

Napsivenna keha

Napsivenna akupunktuuripunktid

540px-山行Üks Hiina lugu:

Tangi dünastia aegne Hiina poeet Li Bai* (ka Li Bo, Li Po) oli väga haritud mees ja  suur napsisõber.

Kord läks ta pealinna ametnikueksameid sooritama, a’kukkus ühes linnaserva kõrtsis napsitama, ning jäi eksamitele hiljaks.
Kuna aga eksamid toimusid iga kolme aasta tagant, siis napsitas ta kõrtsi peremehega, kellega ta vahepeal suureks sõbraks oli saanud, veel kolm aastat.

Läks siis Li Bai eksamitele, kuid oh häda – tema välimus ei olnud aga eksamineeritavale teps kohane ja ametnikuhinged kes lugesid tema räpast väljanägemist endi solvamiseks, kukutasid Li Bai, hoolimata hiilgavast sooritusest, läbi … mida oligi arvata … ja Li Bai läks tagasi oma kõrtsmikust sõbra juurde pummeldama.

Juhtus aga nii, et ühest kaugest välisriigist saabus keisrikotta võõrkeelne kiri, mida keegi ei osanud lugeda ning keiser koos oma ametnikega olid tõsises kimbatuses, kuni ühele ametnikest meenusid kuuldused äärelinna kõrtsis pummeldavast väga haritud mehest, kes ehk oskaks seda kirja tõlkida.

Saadetigi siis käskjalg sinna kõrtsi karmi käsuga keisrikotta ilmuda.
Li Bai aga oli parajasti hirmsas pohmakas ja teatas, et tema enne ei ilmu, kui needsamad ametnikud, kes ta eksamil läbi kukutasid, tulevad ja teevad ta riided korda ning puhastavad sandaalid ära (meeletu nõudmine, kui arvestada, et tegemist oli keisri, kes ju sealmail võrdne jumalaga – Taevapoeg – käsuga. Sic!).

Kuid teha polnud midagi – keisril oli vaja Li Bai teadmisi!
Saadetigi siis vaesed ametnikuhinged Li Bai’d kasima.
Kuid vaeste bürokraatide muredele ei paistnud lõppu tulevatki!
Nimelt oli Li Bai vahepeal jõunud oma nosu korralikult täis tõmmata.
Hakati teda siis iidsete meetodite ja retseptidega turgutama, millised need olid sellest loost ei selgu, teada on vaid, et üheks komponendiks oli halvaksläinud kala!

Kui vend oli üles klopitud, läks ta keisrikotta ja tõlkis kirja, ning keiser jäi väga rahule.
Li Bai eksamitöö vaadati uuesti läbi ja talle anti vastav kraad, ametnikud aga, kes ta läbi olid kukutanud, said karistada kuna nad ei osanud ära tunda tõelist haritust.

In memoriam Linnart Mäll
(sest tema selle jutu rääkis)