Paranähtus

SchutzStaffel
Mis puutub veel Hitlerisse, siis aeg on küps selleks, et anda emotsioonide vaba, kaine hinnang Adolf Hitlerile ja natsionaalsotsialismile. Me oleme tänaseks piisavalt informeeritud, et panna vaekausile kõik tema plussid ja miinused. Õnneks tänaseks hakkab rahvas (mitte juhid!) järjest enam nägema ka võitjate kirjutatud võltsajaloo taha. Näiteks ega Nürnbergi protsessil polnud ainsateks sakslastele süüks pandus, kuid venelaste-liitlaste poolt sooritatud kuritegudeks üksnes Katõni veresaun, Tallinna, Narva ja muude linnada terroripommitamine jne. Valetamisi oli seal palju. Nii et see kohus, mis natsionaalsotsialismi kuulutas kuritegelikuks, langetas tedlikult valeotsuseid ja on seega mittelegitiimne! Aga see selleks. Mis võitjatest ikka tahta. Võitjate eesmärk on näidata end inglite ja suurte ohvritena ja kaotajast teha ainusüüdlane. Selline käitumine viis II maailmasõjani. Kuhu ta nüüd viib? Arvatavasti Saksamaa ja kogu jõulise Euroopa hävitamiseni, millega kaasnab loogiliselt ka kogu euroopaliku kultuuri ja valge rassi häving. “Palju tänu” võitjad! Muidugi ei olnud Hitler ideaalne inimene ja ta tegi palju vigu, kuid kas tänased suured “demokraatlikud” juhid ei tee vigasid? Või kas Hitler tegi nii suuri vigasid, nagu tänased juhid, kes hävitavad euroopa kultuuri ja valget rassi? Eestit sisse tuues, siis meil on vaid karjääripoliitikud, kel pole ei karismat ega visiooni. Visioon on ahnitseda omale ja oma erakonnale nii palju kui võimalik ja täita kuulekalt välismaalt tulevaid rahahuvisid. Ja ongi kõik… Kes nürimeelselt jätkab Hitleri ja rahvussotsialismi demoniseerimist, saamata aru mis tegelikult toimus ja toimub nüüd, on kas teadlikult poliitkorrektne ori või lihtsalt lauslaoll- Hitleri ja rahvussotsialismi demoniseerimise eesmärk pole muud, kui panna valge rass süüd tundma ja selle süü abil teda tasapisi ära hävitada. Aeg on ärgata, ” seltsimehed esimehed ” ! PS. Juba enne kui kirjutama asusin, nõustusin kõigi Delfi, Päevalehe, Postimehe, ERRi ja Riigi Teataja poolt kehtestud reeglitega!
 

Ära muretse: see, et sa tõde räägid, ei päästa sind süüdimõistmisest ning tuleriidale saatmisest a la Giordano Bruno. Varem või hiljem leidub keegi aus ja tähelepanelik kodanik, kes su kommentaari sobimatuks kuulutab ja “maailma kõige õiglasem Delfi moderaatorite kohus” su kommentaari ära koristab. Aga ega nad ju ei tsenseeri, nagu nad ise deklareerivad: nad lihtsalt tulevad vastu “progressivse töörahva massi soovile”. Võta stopper, et teada, kaua sul veel aega näidispoomiseni on jäänud.

Mis Hitleri-Stalini vastasseisu puutub, siis Hitleri tragöödia seisnes selles, et ta kaotas sõja, seega on tema paha ja Stalin hea: võitjate üle ju kohut ei mõisteta. Või kui, siis teeb seda ajalugu. Igatahes olid parajad pätid mõlemad, kes omavahel kaklema läksid, jättes maha segipekstud kõrtsu (kui allegooritseda natuke). Juba nõkogude aja lõpus levis anektoot, et 50 a. peale sõja lõppu kohtuvad paraadil Moskvas pidustustel 2 vana rindeveterani: üks heas vormis vana saksa härrasmees ja teiselt poolt kilisev-kolisev vene sõjaveteran oma turukotiga. Paraadi ja venelast vaadates tekkis sakslasel kurb mõte, et “kumb meist ikkagi selle sõja võitis?”…

Mis Trumpi-Putini võimalikku vastasseisu puutub: aeg näitab. Kindel on see, et kui nood kaks käsapidi kokku lähevad, siis ülejäänud maailmast jääb järele üks lagastatud kõrts. Meie oleme igal juhul peltvaatajad, kellele kah igaks juhuks peksa antakse, sest me oleme valel poolel ja kirjutame kah nemetskimi bukvami. Arvan küll, et Trump üritab kasutada pigem Reagani valemit ja Venemaa majanduslikult põlvili suruda, aga see ennustus on muidugi Mangi-Pauksoni tasemel analüüs. Jääb üle ainult rahulikult kõrvalt vaadata, mida nood 2 suurt ette kavatsevad üldse võtta: ühed natsionalistid mõlemad.

 
SchutzStaffel
Sebastian Haffner osutas raamatus “Märkused Hitleri kohta” (“Anmerkungen zu Hitler”) “seletamatule kuristikule” diktaatori elu esimese ja teise poole vahel: “Kolmkümmend aastat oli ta silmapaistmatu hädavares; siis peaaegu kohe kohalik poliitiline suurus ja lõpuks mees, kelle ümber keerleb kogu maailmapoliitika.” Nii on ka Trumpi puhul: tahame me seda või mitte, aga tegemist on siiski nüüd juba ühe maailma suurriigi presidendiga , kellest oleneb paljuski, milliseks saab tulevikus USA ja maailm tervikuna . Vähemalt suutis Trump oma valimiskampaania ajal ja nüüd- juba- presidendina- äratada kogu maailma letargilises unes sonimisest ning mõtlema: kas kõik eelnev oli ikka see ja õige mille poole pimestatud maailm rühkis ? Elame , näeme !