Kelle käest ka ei küsiks, et kuidas läheb?

Vastus on enamasti “Töiselt”, “Toimekalt” … vms!

Kas inimestel on häbitunne tõesti täielikult kadunud, kui julgevad tunnistada, et teevad äraelamiseks tööd.

Mitte töö ei peaks olema elu mõte vaid mõtlemine, mängimine(homo ludens), armastamine …

Millegipärast on ‘töö’, ‘toimekus’ kuidagi fetišeeritud ja sealjuures täiesti alusetult, napsivend ei tee tööd (kui ikkagi teeb, siis ei kelgi sellega) vaid napsitab, mõtleb, mängib, armastab … mida iganes.

Ainult EI TÖÖTA!

Seega. õige vastus küsimusele: “Kuidas läheb?” on

• “Nagu lilleke rohus!”
• “Nagu linnuke oksal!”
• … vms …