Briti geopoliitika analüütik Vene-Ukraina konfliktist #2

Adrian Bachmanni kommentaar

Alljärgnevas on toodud 9. veebruaril aset leidnud intervjuu tõlge, milles Briti geopoliitika analüütik Alexander Mercouris avab Ukraina konflikti tagamaid. Mercouris väidab, et aastaid väldanud Vene-Ukraina pinged on süstemaatiliselt haripunkti kruvitud peamiselt angloameerika geopoliitikute poolt, kelle eesmärgiks on luua olukord, kus Vene Föderatsioon lõigatakse ära Saksamaa tööstustehnoloogiatest ning Saksamaa omakorda Venemaa energeetika ja tooraine tarnetest. Ukraina sõda garanteeriks, et Venemaa koostöö Euroopaga on vähemalt aastakümneteks välistatud, muutes Venemaa angloameerika militaar- ja finantssüsteemide sees opereeriva Euroopa jaoks keelatud koostööpartneriks. Sedasi kaoks lõplikult igasugused Euroopa väljavaated autonoomsusele väljaspool “transatlantilist” (s.o USA kontrolli all olevat) süsteemi.  

Selle nimel, et välistada lisaks Hiinale veel kolmanda geostrateegilise rivaali esile kerkimist Venemaa-Euroopa partnerluse näol, on angloameerika eliidid valmis maksma Venemaa jäägitult Hiina orbiidile nihkumise ülikõrget hinda.

Majandusliku suurvõimu Saksamaa ning militaarselt võimsa, kuid majanduslikult oma potentsiaalist kaugele maha jääva Venemaa sidemete lõhkumine pärsiks sedasi tugevasti nii Venemaa kui Saksamaa arengu väljavaateid, kinnistades samas Saksamaa Ameerika Ühendriikide ning Venemaa Hiina orbiidile.

Sisuliselt on tegemist esimese suurusjärgu geopoliitilise gambiidiga, mille geostrateegiline kaal ületab oluliselt isegi Ukraina Venemaale allutamise vahetu efekti. Selle nimel, et välistada lisaks Hiinale veel kolmanda geostrateegilise rivaali esile kerkimist Venemaa-Euroopa partnerluse näol, on angloameerika eliidid valmis maksma Venemaa jäägitult Hiina orbiidile nihkumise ülikõrget hinda.  

Ukraina sõda garanteeriks, et Venemaa koostöö Euroopaga on vähemalt aastakümneteks välistatud, muutes Venemaa angloameerika militaar- ja finantssüsteemide sees opereeriva Euroopa jaoks keelatud koostööpartneriks. Sedasi kaoks lõplikult igasugused Euroopa väljavaated autonoomsusele väljaspool “transatlantilist” (s.o USA kontrolli all olevat) süsteemi.

Euroopa riikide välispoliitilise suveräänsuse II Maailmasõja järgselt sisuliselt täielikult ära nullinud angloameerika establishment (nii NATO, Maailmapank kui Rahvusvaheline valuutafond on sisuliselt USA kontrolli all opereerivad institutsioonid) saavutaks plaani õnnestumise korral selle, et Euroopa on alatiseks ära lõigatud Venemaa energiast ja toorainest. Euroopa jaoks tähendaks see omakorda täielikku sõltuvust ookeanitagustest tooraine tarnijatest Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Okeaanias. Need on aga riigid, milledest pärinevad tarned on ultimatiivselt maailmameresid kontrolliva USA laevastiku meelevalla all.

Sedasi on Vene-Ukraina konfliktist sõltuv otsesel määral kogu Euroopa saatus. USA on valmis leppima Hiina-Vene liidu kinnistumisega selle nimel, et hoida Euroopat oma hegemoonia subjektina.


Intervjuu 2. osa

Alex Christoforou

See kõik tundub loogiline, et Nord Stream 2 lõpuleviimine aitab vabastada Saksamaa USA kontrolli alt. Selle abil on võimalik teha lõpp NATO laienemisele, mis on Venemaa jaoks äärmiselt oluline, ning see lubaks Saksamaal ja Prantsusmaal lõpuks survestada ka Ukrainat Minski leppest kinni pidama, mis sisuliselt lahendaks Ukraina kriisi.

Aga räägime ka USA eesmärkidest, sest Ukraina kriisi lahendamine on miski, millest Washington huvitatud ei ole. Nemad käsivad Kiievil Minski leppest mitte kinni pidada ning nende positsiooni nõrgestab see, kui Nord Stream 2 läbi läheb. Kas lõpuks on asi selles, et Biden tahab USA veeldatud maagaasi eksportida ning aidata Kataril ja Saudi Araabial samuti oma gaasi Euroopasse müüa? Kas asi on ka selles, et kuna USA on saanud Ukraina konflikti arvelt niivõrd palju teenida, siis nad ei taha, et see olukord laheneks? USA poole pealt paistab asi olevat rahas. Ilmselt on see mingil määral seotud ka geopoliitika ja NATOga, sest kui Nord Stream 2 valmib, ei saa NATO enam laieneda ning kui NATO ei laiene, siis teenib USA oma sõjatööstuse arvelt vähem. Kas selles ongi asi?

Alexander Mercouris

Täpselt nii. Nord Stream 2 lubaks Prantsusmaal ja Saksamaal Ukraina olukorra lahendamiseks ja Minski leppest kinnipidamiseks Kiieviga läbirääkimisi pidada. Lisaks ei ole Venemaa huvitatud NATO idasse laienemisest, sest see oleks nende jaoks äärmiselt ohtlik. Samas oleks see väga ohtlik ka Prantsusmaa ja Saksamaa jaoks, iseäranis just Saksamaa jaoks, kes pole NATO laienemise üle just kuigi suurt entusiasmi üles näidanud. Ilmselt rõõmustasid nad siiski NATO laienemise üle Poolasse, sest see kaitseb nende idapiiri.

Kindlasti ei taha aga Saksamaa seda, et neid tõmmataks kaasa pikka vastasseisu Venemaaga, kelle vastu nad sõdisid ja kaotasid kahes maailmasõjas. Nad ei taha sattuda olukorda, kus neil tuleb kaitsta selliseid riike nagu Gruusia või Ukraina – see ei ole kindlasti Saksamaa ega ka Prantsusmaa huvides. Huvitav on see, kuidas Putin märkis nii Orbani kui ka hiljem Macroniga peetud pressikonverentsidel ära selle, et Ukraina liitumine NATOga tähendaks seda, et teistel allianssi riikidel tuleks de facto Ukraina poliitikat toetada, mis võib sundida teisi riike astuma sõtta Venemaa vastu. Putin on nüüdseks neile korduvalt selgeks teinud, millist ohtu kujutaks endast NATO laienemine idasse. Ma tegelikult usun, et ei Berliin ega Pariis ei vaja selles osas veenmist.

USA tunneb, et on Saksamaa ja Prantsusmaa üle kontrolli kaotamas. Venelaste survestamine Wolfowitzi ja Brzezinski doktriini realiseerimiseks on läbi kukkumas.

Saksamaa ei taha NATO laienemist idasse ning Macroni sõnavõttudest Putiniga peetud pressikonverentsil on selge, et tegemist on Saksamaa ja Prantsusmaa ühise seisukohaga. USA vaatenurgast on see aga äärmiselt ohtlik, sest nagu sa ütlesid, mängib raha väga suurt rolli. Tuleb tagada, et NATO laieneb, sest see hoiab rahamasinad töös, sest kõik need riigid ostavad USAlt F-35 hävitajaid ja muud kallist tehnikat. Loomulikult tahab Washington ka oma veeldatud maagaasi tootjatele meele järele olla, aga ka Katari sõpradele, ehkki nad ei suudaks just kuigi palju gaasi Euroopa turule tuua ilma, et see tekitaks pahameelt Katari Aasia klientide seas, kelleni selle arvelt vähem gaasi jõuaks.

Sellel kõigel on ka geopoliitilises kontekstis tähendus, sest Nord Stream 2 valmimine tähendaks, et USA kaotas mõjuvõimu Saksamaa üle, mis omakorda tähendaks mõjuvõimu kaotamist Prantsusmaa üle, sest need kaks riiki tegutsevad koos ja Prantsusmaa ei ole valmis Saksamaa tahtest üle astuma. Kui Saksamaa ei taha, et NATO ida suunas laieneks, ei soovi seda ka Prantsusmaa, mis tähendaks omakorda, et Prantsusmaa ja Saksamaa saaksid hakata Venemaaga siduvates julgeolekugarantiides kokku leppima. Sel hetkel kaotaks aga NATO oma mõtte, õõnestades USA geopoliitilist positsiooni Euroopas ning ühtlasi ka Wolfowitzi ja Brzezinski aegset strateegilist plaani Venemaa lammutamiseks.

Euroopa ja kogu Euraasia manner on täiesti teises geopoliitilises keskkonnas. Seetõttu käibki Luure Keskagentuuri peadirektor William Burns mööda Euroopat ringi ja näitab kärbitud satelliidifotosid Venemaa väidetavast pealetungist Kiievi suunal. Kui [Valge Maja pressiesindaja] Jen Psaki ütleb, et ei ole põhjust kohest pealetungi oodata, siis ütleb [USA riikliku julgeoleku nõunik] Jake Sullivan kohe, et see võib olla vaid päevade küsimus. Kui keegi inimesi rahustama hakkab, siis ilmub välja keegi, kes ennustab, et Kiievi langemiseks võib kuluda vaid 72 tundi.

Putin märkis nii Orbani kui ka hiljem Macroniga peetud pressikonverentsidel ära selle, et Ukraina liitumine NATOga tähendaks seda, et teistel allianssi riikidel tuleks de facto Ukraina poliitikat toetada, mis võib sundida teisi riike astuma sõtta Venemaa vastu.

USA tunneb, et on Saksamaa ja Prantsusmaa üle kontrolli kaotamas. Venelaste survestamine Wolfowitzi ja Brzezinski doktriini realiseerimiseks on läbi kukkumas. Nii ei olegi Washingtonil muud valikut kui püüda teha kõik endast olenev nendel viimastel nädalatel ja kuudel, et seda vältida. Ja seetõttu ongi see kunstlik kriis üles puhutud.

Venelased on seda olukorda aga ära kasutanud ja öelnud, et neil on vaja Euroopas valitseva olukorra lahendamiseks siduvaid garantiisid. See avaldus on küll suunatud ameeriklastele, kuid prantslased ja sakslased on need, kes ei saa sellist sammu endale hetkel lubada. Küll aga annab see neile märku, et Venemaa on valmis arutama Euroopa uute julgeoleku struktuuride üle ning Macron on nendeks diskussioonideks valmis.

Alex Christoforou

Lõppude lõpuks ei ole asi ju muus kui Saksamaa tasalülitamises.

Alexander Mercouris

Täpselt nii. Saksamaa tuleb alla suruda, et ta ei saaks liialt läheneda Venemaale ning seeläbi ühtlasi ka Hiinale. Sõjahirm tuleb Euroopas elus hoida, sest vastasel juhul ehitavad nad oma torujuhtmeid ja sõlmivad majanduslikke sidemeid ning USA jääb ka Ukraina mängus kaotajaks. See aga omakorda jätab NATOst äärmiselt hapra mulje ning USA ilma äärmiselt kasulikust tuluallikast.

Alex Christoforou

Ühtlasi saadab see Saksamaa poliitilistele struktuuridele väga selge sõnumi – ärge arvake, et te olete sõltumatu riik, kes võib ise ilma USA nõusolekuta otsustada, kellega ja milliseid kokkuleppeid ta sõlmib, sest kui te seda teete, on meil hulgaliselt vahendeid, olgu selleks sõjahirmu üles puhuv meedia või midagi muud, mille abil teie suveräänsed ettevõtmised maha suruda. Sisuliselt on tegemist kiusamistaktikaga, sest Washington annab Saksamaale selgelt mõista, et mistahes välispoliitilised otsused tuleb enne temaga kooskõlastada.

Alexander Mercouris

Ja seda tõestab väga ilmekalt Bideni ja Scholzi pressikonverents, kus Valge Maja meedia korpus hakkas Scholzi äärmiselt agressiivselt survestama, et sundida teda Nord Stream 2 osas avaldust tegema. Bideni ise kusjuures hakkas end lõpuks ebamugavalt tundma ja astus tema kaitseks välja, et toetada narratiivi USA ja Saksamaa sõprussuhetest, mida tegelikult ei eksisteeri. Saksamaal tuleb nüüd siiski valida, kas teha seda, mida USA neilt nõuab, või leida endas julgus endale kindlaks jääda.

Saksamaa on tegelikult väga huvitav riik, sest sealne poliitiline klass erineb oluliselt näiteks Briti või Prantsuse või isegi USA omadest – Saksamaal on poliitika äärmiselt tihedalt seotud ärimaailmaga. Ilmselgelt on ka saksa ettevõtted huvitatud Nord Stream 2st ja headest suhetest Venemaaga. Ma tean kindlalt ka seda, et päris paljud neist on väga vihased selle pärast, mis praegu toimumas on.

Ei tasu aga arvata, et üksnes seetõttu, et Saksamaa Nord Stream 2 tahab, see ka realiseerub. On vägagi tõenäoline, et kui Saksamaa endale kindlaks jääb, kehtestab USA ühepoolselt sanktsioonid. Siis on aga küsimus selles, kuidas reageerib Saksamaa – kas Saksamaa eirab sanktsioone, kas nende ettevõtted võtavad endale selle riski. Seda kõike näitab aeg.

Kui Saksamaa ei taha, et NATO ida suunas laieneks, ei soovi seda ka Prantsusmaa, mis tähendaks omakorda, et Prantsusmaa ja Saksamaa saaksid hakata Venemaaga siduvates julgeolekugarantiides kokku leppima. Sel hetkel kaotaks aga NATO oma mõtte, õõnestades USA geopoliitilist positsiooni Euroopas ning ühtlasi ka Wolfowitzi ja Brzezinski aegset strateegilist plaani Venemaa lammutamiseks.

Alex Christoforou

Ma läheksin isegi sammukese võrra kaugemale. Kui Saksamaa endale kindlaks jääb ja Nord Stream 2 projektiga jätkab, siis USA alustab Ukrainas ikkagi sõda Venemaaga, et Saksamaale survet avaldada. Ilmselt antakse Ukrainale lihtsalt märku korraldada petterünnak. See ka seletab, miks me oleme viimastel nädalatel Valge Maja poolt näinud niivõrd palju pressiteateid ja sõnavõtte libaoperatsioonide, kriisinäitlejate ja muu taolise kohta. Sisuliselt valmistatakse ameeriklasi ette selleks, mis tulemas on, väites, et Venemaa alustab Ukrainas sõda, ehkki tõenäoliselt on see hoopis USA, kes rünnaku lavastab. Ilmselt on neil kõik juba ette valmistatud ning nad ootavad üksnes seda, et Saksamaa Nord Stream 2 osas vajaliku deklaratsiooni teeks. See on äärmiselt ohtlik stsenaarium.

Alexander Mercouris

Seda see on ja kui on üks inimene, kes seda mõistab, on see Zelenski. Kindlasti ei ole ta rahul sellega, mis rolli tema selles kõiges peab mängima. Seetõttu on ta ka üritanud USAle vastu seista, sest temalt oodatakse, et ta alustaks sõda Venemaaga ja kaotaks osa oma riigi territooriumist, et ära hoida Nord Stream 2 valmimine. USA ei ole ju huvitatud Ukrainast vaid hoopis Saksamaast. Aga tule all on sellegipoolest Zelenski, tema presidentuur, tema sõjavägi Ida-Ukrainas. Tema riik lõhestatakse geopoliitilistel põhjustel, millest ta isegi huvitatud ei ole.

Seetõttu leidis hiljaaegu ka tema ja Bideni vahel aset suurem tüli, sest Bideni administratsioon püüab ilmselgelt organiseerida sõda Ukrainas, millest ei ole huvitatud ei ukrainslased ega sakslased, prantslased ega isegi venelased, sest see mäng on kõigi asjaosaliste jaoks äärmiselt ohtlik. Ameeriklastel, kelle all ma pean silmas loomulikult sealseid neokonservatiive, on aga ees palju suurem vastuseis kui nad oleksid osanud oodata. Nende õnneks on neil aga veel mitu kuud aega enne, kui Nord Stream 2 sertifitseerimisprotsessis lõplik otsus tehakse. See juhtub eeldatavasti juuni teises pooles.

USA tunneb, et Zelenski on üritanud USAle vastu seista, sest temalt oodatakse, et ta alustaks sõda Venemaaga ja kaotaks osa oma riigi territooriumist.

Alex Christoforou

Ainsad, kes suudaksid praegu sõda ära hoida, on Putin ja Macron. Ilmselt veel mõni üksik sellest huvitatud, aga ülejäänud paistavad olevat Saksamaa tasalülitamise nimel sõja endale kinnisideeks võtnud.

Alexander Mercouris

See tõesti ongi ainult Saksamaa alla surumises. Ukraina ei puutu üldse asjasse. Ka Venemaa mitte, ehkki ta mängib selles kõige suurt rolli. Lõppude lõpuks on eesmärk takistada Saksamaad oma huve realiseerimast, olgu selleks koostöö tegemine Venemaaga, lepingute sõlmimine Hiinaga või muul moel oma rahvuslike huvide eest seismine. Me näeme, milliseks see kõik kujuneb.

Alex Christoforou

Kas sa tahaksid veel midagi lisada?

Alexander Mercouris

Ma kordaksin veel üle, et me oleme praegu veebruaris, mis tähendab, et see olukord saab kesta veel kuid. Küll me näeme, millega see kõik päädib, sest ukrainlased ei ole sõjast eriti huvitatud ning ka Venemaa on korduvalt kinnitanud, et neil ei ole plaanis sõda alustada. See tähendab, et USAd ootab üha süvenev umbusk, kui nad püüavad veel pikalt väita, et sõda on kohe-kohe puhkemas. Seega, ehkki neil on teoreetiliselt kuni juunini aega, ei suuda nad seda narratiivi ilmselt nii kaua elus hoida. Ilmselt saavad järgmised kuu-kaks olema määravad. See tähendab, et reaalne oht eksisteerib ilmselt kuni aprilli keskpaigani.