Kellele võit või kaotus – üks nendest tulema peab.
Millal on järgmine lahing, kas seda sõjamees teab.

Liu Bei oli vägev sõjamees, siiski Peicheng’i lahingus ründas Lü Bu teda kolmest suunast korraga ja purustas tema väe. Kes tapeti kes jooksid laiali, talle jäi kaaslaseks ainult … Koos otsustati minna Cao Cao juurde, kes samuti Li Bo’ga vaenujalal oli.

Teel jõudsind nad vaese küti hütti, kellel tekkis hirmus tahtmine Liu bei’d kostitada, kuid et tal ei õnnestunud tabada ühtki looma, tappis ta oma naise ja valmistase naise lihast Liu Bei’le õhtusöögi.
Liha oli väga maitsev ja Liu Bei küsis:
“Mis liha see on?”
“Hundiliha!” vastas Liu An.

Hommikul vara asutas Liu Bei minekule ja märkas oues naise laipa ning taipas mis liha see oli.
Liu An vabandas Liu Bei ees: “Ma oleksin tahtnud teiega kaasa tulla aga ma pean hoolitsema onma vana ema eest!” – muidugi naise, kes seni  ema eest hoolitses, tappis ta ju ära ja söötis külalisele.