Napsivenna varesetest

Varesed ja inimesed on kavalad loomad, nimelt nad mõlemad oskavad kasutada tööriistu: Seni teadaolevalt on maailmas kaks liiki, kes oskavad sihipärast kasu lõigata konksuga tööriistadest- inimesed ja Uus-Kaledoonia varesed (Corvus moneduloides).

Vana-Kreeka kirjanikul Aisoposel oli oma valme kirjutades õigus rohkem kui ühel viisil, nimelt sellist käiumist kirjeldas ta 2600 aastat tagasi

Vähemalt Uus-Kaledoonia vareste mõtlemisvõime mõned aspektid on samal tasemel kuni seitsmeaastaste inimlaste omaga. Vaata allikat …

Uus-Kaledoonia varesed mõistavad põhjuslikkust

Rahvusvahelise bioloogide töörühma uus eksperiment näitab, et juba varem oma intelligentsuse poolest silma paistnud Uus-Kaledoonia varesed omavad võimet siduda tagajärg põhjusega isegi siis, kui neist viimane otseselt nende vaatevälja ei jää.
Vaata täisteksti …
Eelnevalt on põhjuslikkuse mõistmist säärasel tasemel teadaolevalt ilmutanud vaid inimesed. Vaata allikat … Napsitamisehoos olles, võta aegajalt teha selline test: – proovi varese kombel klaasist miskit kätte saada

Kui see enam ei õnnestu, siis on aeg napsitamine järele jätta!  :mrgreen:


Midagi nii kaelamurdvat, nagu see, ma sulle igatahes ka ei soovita, kulla kaasnapsivend, selleks ei jätku sul ei jõudu ega mõistust, selleks pead vares olema  🙄 http://phys.org/news191141879.html Katse jaoks püüti loodusest 7 Uus-Kaledoonia varest … niiet inimeste lollustega pole need linnukesed varem kokku puutunud. … üks linudest, hellitusnimega Sam kulutab esimesed 110 sekundit ainult olukorraga tutuvumiseks, teine, Casper leidis nööri veidi keeruka (puzzling) olevat, kuid lahendas ülesande samuti esimesel katsel. Sam’i esimene, edukas katse: Katsetingimused olid erinevad, kuid ülesande lahendasid esimesel katsel kõik linnukesed.

Veel varestest, eriti just Uus Kaledoonia varesest:

  • Varestel on lindude hulgas kõige suurem aju/kehamassi suhe
  • Vareste intelligents on võrreldav iinimahvide ja delfiinidega, mõnel juhul ka ületab neid
  • Uus Kaledoonia (Corvus moneduloides) vares on eriline, nägemine ka teistmoodi, kui teistel lindudel – silmad vaatavad rohkem ette, nägemisväljade kattumine 61  kraadi ulatuses (23 kraadi rohkem, kui teistel lindudel) – sellest binokulaarne nägemine.

Vares joob vett: http://phys.org/news/2012-10-clever-crow-bird-brain.html#nRlv Juba Aisopos kirjutas, et vares tahtis kannust vett juua, a’ei ulatunud, siis loopis kannu kive, kuni veepind tõusis ja sai vee kätte. University of Auckland ja University of Cambridge uurimuses selgus, et varesed saavad mingil määral aru, mis toimub, nii eelistasid nad vette loopida pigem suuri kive ja raskeid esemeid kui kergeid, mis pinnale tõusid ja seeläbi kasutud olid. Uued katsed Oxford University’s näitavad, et Uus Kaledoonia varesed võivad eesmaärgi saavutamiseks kasutada õiges järjekorras kuni kolme tööriista. Asi, mida pole enne täheldatud … in non-human animals … ilma eelneva treeninguta. Vares teeb tööriistu: http://www.youtube.com/watch?v=QNaZ3EoWnZg Vares reageerib kausile, mängukarule ja madu-ussile: http://www.youtube.com/watch?v=43Dy39XBF8E http://phys.org/news168701856.html#jCp http://phys.org/news/2012-10-clever-crow-bird-brain.html#nRlv Vt. ka :http://phys.org/news191141879.html Miks just see Uus Kaledoonia vares on eriline http://phys.org/news191141879.html

One thought on “Napsivenna varesetest

  1. Pingback: Meemäger on tark elukas ... | Napsivenna veebikoduNapsivenna veebikodu

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *